jalutades läbi elu

Minu foto
Nimi:
Asukoht: Tallinn, Estonia

15 juuni 2010

Naiste loogika

Laupäeval käisin külas. Astun uksest sisse. Vaatan- oo peegel. Ja siis esitan ainukese loogilise küsimuse mida peeglist oletada saab. Kas X on naise leidnud omale, et peegel seinale on tekkinud?
Ja minu üllatuseks olid mu oletused täiesti õiged. Ma olen ikka äärmiselt loogilise mõtlemisega, kuigi arvasin, et peale Numpsiku sündi olen kaotanud igasugu mõtlemisvõime:)

nohu

Kutt vist on kuskilt nohu külge saanud:(

08 juuni 2010

oskab ju

Oi eile olin tubli. Jalutasime pojaga (tema muidugi ei jalutanud vaid passis kärus) Anne-Ly juurde, sealt jalutasime koos vanalinna. Vanalinnas uudistasime natuke käsitöö laadal, poja sai omale sini-must-valge mütsi, siis käisime tornide väljakul lilleaeda vaatamas (polnud see aasta suurem asi). Ja sealt siis jalutasime mustakale tagasi. Õhtul kui sammulugeja kapile panin näitas see 22039 sammu. Minu rekord vist:)
Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada. Vaid hoopis sellest, et käisin eile taas hambaarsti juures. Issi oli pojaga kodus. Olgugi, et issi oli meil korduvalt ähvardanud, et kui kutt kakib siis on seni kakise tagumikuga kuni emme koju tuleb. Aga vot ei olnud. Issi siiski vahetas mähkud ära:) Esimest korda ja täitsa sai hakkama. Oskab küll kui tahab. Aga alati jääbki asi tahtmise taha pidama vist tal. ja tegeld ega seni pole olnud tal ka vajadust seda teha, sest mina olen ju alati olemas.
Mul on ikkagi parim mees . No vähemalt minu jaoks on ta parim ja pojale on ta ikka parim (ja tegeld ainuke) issi:)

07 juuni 2010

esimene kord

Laupäeval oli kutil taas see päev kui miskit toimus esimest korda. Näiteks käis ta esimest korda saunas. Veel sõi ta esimest korda leiba ( ja suht ahnelt, pidin selle leivakääru ikka päris kiirelt ära võtma ja osa suhu ahnitetud leivast välja kookima)

aga olgu märgitud, et mind ajab vihast lausa keema kui keegi arvab, et teab paremini mis mu laps sööma peaks jaa kui palju. Mul on küll ülimalt tore ämm, kuid kui ma olen korduvalt öelnud, et laps sööb seda mida mina annan, või luban anda, siis peaks see nii ka olema. aga ei mõni leiab ikka, et teab paremini. Eelminekord sain noomida selle eest, et lapsele nii vähe kartulit annan korraga( no esimese korra kohta on see lusikatäis max kaks täiesti piisav kogus) Siis kommenteeriti, et annan liiga palju putru, et söödan lapse paksuks. Siis korraga avastas vanaema, et oleks tore lusika külge jäänud jäätis lapsele anda. Turtsusin natuke, kuid arvati et teen nalja.
See kord siis arvas rahvas, et on tore lapsele sööta vaarika toormoosi, mis on kuhja suhkruga eelmisel aastal sisse tehtud. Ja tagatipuks anti lapsele ülimagusat morssi. Pol siis ime kui kutt mul juurviljadest keeldub.
Maal käimine peaks ju puhkust tähendama, mina aga pean kullipilgul jälgima, kes mida lapsele sisse söödab, et pärast suudaksin tuvastada, millest punnid tulevad.
Igaljuhul varsti hakkan ma ikka kõva häält küll tegema, kui see peaks korduma ja kallis issi miskit ette ei võta.

04 juuni 2010

harjutust alga vol 2

Juba nädal aega on kutt roninud iga võimaliku ja võimatu asja najal püsti. pikali kukkunud lugematu kordi.
Täna hakkas kutt käputama...

Hetkel on tunne, et ta hakkab enne kõndima ja jooksma kui istuma:)

PS. lahe on jälgida kuda ta iga päev miskit uut teeb:)