Parkimise kunst

Alles ükspäev lugesin Muti blogist kuidas ülemiste parklas pargitakse ja ohh üllatust. Läksin täna poodi minema ommikul ja mis ma näen üks geenius on mõnusalt oma auto minu auto kõrvale parkinud. Ja arvestades, et ma hetkel pole just oma parimas vormis, siis no kuidas ma ka ei üritanud ei mahtunud mina sealt juhiuksest sisse.
Mõtlesin siis, et ok mis seal ikka lähen jalutan jala poodi. Aga kui tagasi tulin ja ikka auto samas paigas seisis siis läks küll närv mustaks. Soovitusi jagati erinevaid: taguda halli autot jalaga seni kuni omanik välja ilmub, või siis peksta autot juhiuksega seniks kuni on nii suur mõlk kõrval autol, et ma mahuks juhiistmele. Ei teinud kumbagi. Hoopis kirjutasin kirja viisakalt, et oleksin väga tänulik, kui homme hommikul oleks mul ruumi autosse ronida ja tänasin viisakalt. Aga no alati on ju veel võimalus politsei kutsuda ja see auto ära lasta vedada. Pole minu asi, et omanik oma auto minu kärule nii lähedale parkis, mina ei pea selle pärast veel kõrvaluksest sisse ronima...