jalutades läbi elu

Minu foto
Nimi:
Asukoht: Tallinn, Estonia

30 september 2009

plaanid homseks.

Aga homme olen ma tubli. Ma arvan.
Plaaan on järgmine:
* Toad koristada.
* Pesu triikida. (pole kolm aastat pesu triikinud, võibolla isegi kauem. Ma isegi pole enam kindel, et mu triikraud töötab :) )
* Toidupoe külastus.
* Vajalikest asjade nimekirja koostamine.

Rohkem nagu polegi esialgu plaane. Pole veel muidugi kindel, kas selle kõigega ka ühelepoole saan.

Alustada tuleb muidugi sellest, et kõigepealt tuleb terveks saada.

haigusega kimpus

Käes on sügis:)
Juba poolteist nädalat kimbutab mind mingi tõbi. Kord on parem, siis jälle kehvem olla. Nädalavahetuse veetsin enamaltjaolt voodis. Esmaspäeval oli olla juba päris OK. Vaid kurk valutas natuke. Tunnistust selle koht, et mul tõesti oli kehv olla, kinnitab ka asjaolu, et ma sõin ravi eesmärgil lausa lusikatäie mett. (olgu märgitud väga vastik oli). Eile oli aga jälle nii paha olla, et ei jõudnudki nagu miskit teha. Jälle sõin mett ja küüslauku.
Täna ommikul suutsin pea padjalt tõsta alles kella 11 ajal...
Igasugu teedest on mul juba suht koht kõrini - kummelitee, piparmünditee, vaarikavarretee, saialilletee, pärnaõietee jnejne.... nii kõrini on igasugu soojadest jookidest, et isegi hommikune kohv ei lähe juba nädalaega kurgust alla... Täna leidsin kapist pohlamoosi ja tegin oopis sellest omale teed. Suht talutav.
Aga terveks võiks juba saada küll.....

22 september 2009

SUSHI

täna tegin iseseisvalt sushit. No nii samm-sammult interneti õpetuse järgi. Alguses mõtlesin et mis seal alguses/riisi keetmises ikka valesti saab teha... paanin keema ja siis asusin õpetust otsima... ja hetkel kui riis läks keema, meenus mulle et oi riis jäi läbipesemata. Nii et saab ikka küll valesti teha...
Edasi aga tegin juba õpetuse järgi. Loodan et kõik sai heasti...
Maitse kohta miskit öelda ei oska. Olen alati sushi lõhna jälestanud. Ega tänagi erand pole. Nagu norileht natuke niiskeks sai keeras mu sisikond pahupidi. Asi ei läind ka paremaks kui kala pidin lõikama. Kala hais on ka juba lapsepõlvest saati jälk olnud. Igaljuhul sai see nüüd selleks korraks tehtud. :)
Nüüd ootan mehe koju tulekut ja söögu rõõmuks, proovigu vaid miskit halvasti öelda. (või no äkki ongi parem kui ei maitse minu tehtud sushi, siis pääsen edaspidi sushi tegemisest(A) ).

02 september 2009

hormoonid

Et nüüd siis jõudsin mina ka nii kaugele, et hormoonid hakkavad tegema kukerpalle.
Ise ka ei saa enam aru, mis mul viga on.
Tahan tunda, et olen endiselt kallis. Imelik varem ei vajanud ma üldse mingeid kinnitusi. Nüüd aga on korraga kõik nagu peapeale pööratud. Oh seda minu haiget fantaasiat, mis ajab pahad mõtted pähe. Kuid paar kuud tagasi oli nagu kindlam tunne. Käisin tööl, sain oma palga, polnud just mingi hiigel summa, kuid andis siiski mingit kindlusstunnet. Sest sain tasutud oma arved ja söögi lauale ostetud. Nüüd aga ei julge isegi kõssata, et tahaks poest miskit ja kui ka teen seda siis tekib taas tunne, et palun almust. Aga see ju pole nii või vähemalt ei peaks olema. Igaljuhul, lausejupid, :"kui tööd pole mine maale ja ole kasulik" või "kulutad liiga palju" või "mis Sa täna kasulikku tegid" ei tekita just kindlustunnet pigem paneb ennast veel rohkem muidusööjana tundma.

No igaljuhul loodan, et see tunne möödub peagi. Peab mööduma, muidu lähen hulluks...