Hetk

Oi kui nigel on olnud mu tuju viimased päevad, Pidevalt tunne, et olen paha...
Aga täna. oh seda meeldivat kõnet kallikeselt.
Selline üllatus, mis tegi kohe meele rõõmsaks.
Olin korraga nagu mingis filmis. Jalad kiirelt all vudimas, juuksed jooksust lehvimas, naeratus suul... ja kuidagi nii hea oli olla. ... Sest inimene keda kurbadel hetkedel kõige enam vajan, oli korraga mu juures. Ja ei mingit ettehoiatamist...( õnneks tegin ommikul meigi näkku(A) )

Aga jah, tänase hommiku tipphetk oli see, kui Tomm helistas ja samal ajal mu vaatevälja tekkis. Oi seda mõnusat sõbralikku kallistust. See oli ikka mõnus üllatus küll...

Ps. "mehed lähevadki ju paksuks kui naisele lähevad" ;)

Revision

täna sordin oma asju....
trini-träni mida KINDLALT enam ei vaja...lendab prügikasti... (peale kuivatatud lillede, midagi rohkem sellist nagu polegi:d)
Ülejäänud asjad sordin ilusti ära...
Ps! säilivusaja ületanud ravimid lendavad samuti prügikasti:d

hiljem annan aru, mis sinna veel lendas...;)

EDIT: et siis hunnik prügi ja vaid vähesed asjad on ära sorditud.
Prügikasti aga maandusid sellised tähtsad asjad nagu : kuivatatud/kuivanud lilled, hunnik pabereid ja ajakirju mis on iidamas-aadamast ajast, tühjad rohukarbid, aegunud ravimid, vana pesu (mida pole vist juba kaks aastat sahtlist väljagi võtnud), katkised sukad, sokid:) , ühed katkised plätud( millele järgnevad veel varsti ka yhed katkised kutsu sussid, mida veel ei raatsind ära visata) , vanad kreemituubid, ja igasugu muud träni.
Mõningaid asju aga ei raatsind ära visata, pakkisin nad ilusti spordikotti ja viin nad maale õele, äkki tahab omale, kui EI, siis kannan ise neid maal olles. :)
Leidsin veel terve hunniku kreemitestreid, need viin emale, temal neid rohkem vast vaja kui minul...(mõned jätan omale ka(A) )

"Ms Kolepaha"

aga rahvas arvab, et olen reetur. Olen paha. Ja et nüüd ja just nüüd on õige aeg seda mulle välja näidata.
Haiget teeb, et sõbrad nii käituvad. Aga samas lõpuks, esimest korda üle pika aja, on mul suht koht kama, mis minust arvatakse. Ja kohe üldse ei viitsi enam olla hea. Ja üleüldsegi, miks pean alati vaid mina hea olema? Vastus. ei peagi!!!!!!
Täna käisin lahedalt vannis. Alustuseks avastasin et kork vanni ärajooksu toru eest on kaotsi läind... selgus et keegi on kogemata ära visand( ei tea kuidas see küll juhtuda sai). otsisin ühe vana rätiku tõmbasin katki ja meisterdasin toru ette. Hulgaliselt kuuma vett ...siis veel kuuma vett ja veel natuke.... ja oi kui mõnus seal tegelikult oli....Et vannis käisin täna kogu raha eest(A)
Ja isegi süümekaid ei olnud, vee raiskamise eest.esimest korda:) Siit küsimus. misk ma eelmised 2,5 aastat nii ei elanud. Arveid maksan ju nagunii võrdselt teistega.
paari päeva pärast tuleb suur pesu päev. :)

Avastasin täna ommikul asjaolu, et tegelikult on mul päris armas kutt(A)
Ja oi seda vaatepilti kui ta veel ülikonnas on. mmmmmmmmmmmmm ...
Täitsa pandav kohe... Järgmine kord pistan ta kappi peitu ja hoian vaid endale... :)

kahe heinakuhja vahel..../peale peavalu ja meenutusi, et mul on blogi

Hetkel tunnen end kui kahe heinakuhja vahel seisev kits. Nagu oleks valik tehtud ja samas nagu tahaks midagi muud. Tahaks kindlust ja seda ühte. Oi kuidas on ära väsitanud tunne, et mul polegi nagu enam kohta mida koduks nimetada.
Jah maal on hea, liigagi hea. kuid see nagu pole enam minu. Vanemad ootavad alati pikisilmi koju mind külla, kuid samas tunnen kuidas rikun sellega nende tava elurütmi.
Lähen oma üürikasse ja isegi seal ei tunne ma ennast enam nagu kodus. Olen seal nii vähe. Liigagi vähe. Odavam oleks ehk hotellis ööbida, kui seda korterit üürida( arvestades, kui vähe ma seal olen). Olgugi, et seal on kõik mulle kallid asjad, kõik mu mänguasjad ( suur mõmmi, vana pärdik, uus pärdik, jänku, Nupsu ja kõik teised), ei tunne ma seal ennast ikka hästi. Kodus ju tahaks vahel pahas tujus olles koristada ( visata ära kõik mis tuska tekitab) , aga ei teki erilist soovi koristada, kui tead et mitte ükski nendest poriplekkidest koridori põrandal pole minu tekitatud, mitte üks rasvaplekk pliidil pole jäänud sinna minu kokkamisest, wc-pott-no seda parem ei tahaks mainidagi. Miks pagana päralt siis peaksin seda tegema. Tahaks lihtsalt kerida ennast kerra ja lihtsalt olla... peita ennast maailma eest... ja mul polegi enam sellist kohta. Pole kohta kus tunneksin ennast "kodus".
On koht, kus ootan, peale igat hambapesu, kommunaalide arvet. Õnneks pole seda veel esitatud. või vähemalt mina ei tea sellest midagi. Aga ometi olen seal rohkem kui oma üürikorteris. Isegi mu hammbahari ja matsalka on seal:)
Tahan ära seda segadust oma hingest. Tahan kindlust ja turvatunnet. Tahan kordki üle pika aja olla kuskil, kus saaksin öelda et olen kodus. Õhtul töölt lahkudes ei teagi kuidas nimetada kohta kuhu lähen( üürikas,?) . No jah...teegelikult pole ma alati päris kindel kas üürikani jõuangi. Aga kuhu siis lähen. Kuidas seda kohta nimetada? Ei tea isegi. :(
Ja see kõik tekitab segadust. Olen ühest ängistust tekitavast tundest alles oma hinges jagu saanud ja juba on järgmine asemel.

Aprill

aga märts on lõpuks läbi...!!!!!!!!!!!:)
huh...
emmel ja mammil on varsti sünnipäev:)