paanikas MärtsiJänes

ja hakkab taas pihta.
Käes on märts.
tänane öö on õnneks selja taga.
õudusunenäod ja pisaratest märg padi...
Pole juba ammu nii kärsitult hommikut oodanud, et helistada KÕIK lähedased läbi ja küsida, "kas kõik on korras?". :s
Enamus vastuseid vägagi rahuldavad...
SAMAS, isa on juba teist nädalat haige ( pole üldse hea märk- ei mäletagi enam kuna tema gripis viimati oli) :o , emaga lood samad :s
kõne vanaemale lõppes teadmisega, et tuleb oodata õhtuni, saamaks teada, mis edasi saab...( põhjus paanitsemiseks)
ja siis tädi...telefon kutsub pikalt, vastust ei tule ega tule...peas jõudis käia juba 129 igasugu erinevat mõtet... lõpuks siiski vastatakse kõnele... väga räsitud häälel kostub "ja"... ka temal oli raske öö...
siit ka minu unenägude põhjus vist...
alateadvus on hull asi. ei saagi enam aru kas unenäod kimbutavad mind sellepärast, et kardan või on tõesti taas midagi juhtumas?:O
hirmuga ootamas järgmist ööd....