appi

... mis toimub?
Olen juba teist päeva maal... mõnus on...liigagi mõnus....
täna näiteks on olnud suhteliselt tihe päev, aitasin onul veetorustikku vahetada ja peale seda käisin Tommi ja ta õega Meenikunno rabas... oi kui mitu aega ma pole seal käinud.. ja talvel on seal veel eriti äge...terve hunnik igasugu jälgesid, ühed suuremad kui teised... mõned sootuks pisi-pisikesed.
Jõulu tunnet pole, olgugi et omme on juba 24 detsember. :(
Igatsus ühe konkreetse isiku järgi läheb aina suuremaks. Tahaks nii kallistust... musi... (ohkan, ei saa midagi)
Ja nüüd korraga, ühel hetkel tuli soov kuulda ta häält. Helistasin talle..(rumal tegu) . Taustaks kostus kellegi tütarlapse naer ja kellegi jutt (tedasin, et ta sõbrants sõidab koos temaga tartusse, aga veel keegi?!!?!?!?!?!?!?!?!?!?!?!)
No igaljuhul läksin armukadedusest vist lausa näost punaseks...kõik need ilusad sõnad mis tahtsin talle öelda, kadusid kuhugi.Korraga tundusid nad nii mõttetud.
Põhjus miks talle helistasin oli korraga ununenud. Olin ju terve päev plaaninud õhtul talle Tartusse vastu sõita. Tahtsin nii väga öelda, et olen kohe varsti taas Su embuses. Need sõnad jäidki mu kurku kripeldama, sest hetkel kui tahtsin seda öelda tundsin pisarat oma põsel.
Olin muutunud nii paganama armukadedaks, et ei tundnud enam ise ennast ära. Selle asemel et öelda"mine sa ka õige põrgu" ütlesin "ei tahtnud ma midagi"
AGA ma ju tahtsin...