1 aasta

Poja saab täna aastaseks. Metsik kuda aeg lendab. Viimasest aastast oleks palju kirjutada, kuid hetkel ei viitsi.

Pere ja Kodu

Lõpetasin just Pere ja Kodu otsekorralduslepingu. Ja üldse pole kahju. Juba paar viimast numbrit pole sealt suurt lugeda olnud. Või õigemini pole mul miskit silma jäänud, sest täpsemalt lugeda pole mul nagunii aega. Alles nädal tagasi suutsin augustikuu numbri enam vähem läbi sirvida.
Ja eks säästmine hakka ikka väikkestest summadest. Algatuseks siis 30.- kuus. Eks vaatab mis ebaolulist ma oma kulutustest veel maha saan tõmmata....
Peaks uurima äkki saaks mingi odavama mobla lepingu kah. Hetkel läheb ligi 150.- kuus. Lauatelefoni pealt ma kokku ei kavatse hoida. Kui me vanemate juurde väga tihti ei sõida siis olgu vähemalt see luksus et saan nendega rääkida. Olgugi et selle maksab mees kinni, aga noh, tema vanemate juures käimisele kulub meil nagunii rohkem raha kuus, kui mul telefoni peale(A)

Aasta vahetus

Järjekordne sünnipäev muudeti taas ühtäkki täiesti tähtsusetuks. See isegi ei üllatanud mind väga. aga salamisi sisimas lootsin, et ka mina olen tähtis. Ei olnud.
Kurtmisest pole kasu, kui Sind ei kuulata. Ka rääkimisest pole kasu kui Sind ei kuulata. Samuti pole kasu peaga vastu seina jooksmisest, kui Sind ei nähta. Ja tegelikult pole kasu ka nägemisest kui Sulle ei tulda appi.
Kahju kui olulise inimese silmad ja kõrvad on Su murele suletud. Iga katse oma seisukohta/muret selgitada on tühi vaev, sest Sa pole lihtsalt piisavalt oluline. Eks seda tuleb püüda mõista, sest veri pidi ju veest paksem olema. Aga seda ma ei mõista kui ka lapseheaolu ei peeta oluliseks, olgugi et oma veri.
Minule on aga mu laps oluline ja väga. Ja tema heaolu on mulle tähtis. Ja kui mu juttu ei kuulata siis tuleb üle minna tegudele.