Voodiharjutus

Olgu mainitud, et see on alles vooditreening mitte tissivõõrutus.
Nüüd kus olen oma enesekindluse tagasi saanud, otsustasin alustada asjaga nii nagu ise õigeks pidasin, mitte nagu targad raamatud soovitavad.
Eelmisel esmaspäeval otsustasin, et nüüd on aeg hakata Numpsikut oma voodisse magama harjutama. Hirm oli suur. Kogusin pikalt julgust. Lõpliku tõuke selleks andis asjaolu, et ma ei mahtunud enam oma voodisse ära, kuna poja magas risti üle voodi.
Alustasin mööbli liigutamisest. Tõstsin poja voodi meie voodi kõrvalt eemale. Kummut eest ja poja voodi asemele seina äärde. Mitte et see väga lihtne oleks olnud või, et ta nüüd meie voodist väga kaugel asuks. Aga parem ikka kui külg-külje vastas meie voodiga.
Voodi paigas, jäin ootama õhtut. Andsin Numpsikule rinda meie voodis nagu tavaliselt. Uinus nagu ikka. Tõstsin ta tema voodisse. Hoidsin hinge kinni. Magas edasi. Tund aega hiljem hakkas nutma. Tavaliselt (varem) pidin andma rinda meie voodis ja sinna ta siis edasiseks ööks ka jäi. Nüüd läksin voodi juurde, silitasin selga ja ümisesin meie une laulu. Vingus läbi une umbes viis minutit. Kui olin juba valmis käega lööma ja teda siiski enda kõrvale võtma, ta uinus.
Uuesti ärkas ta kui mees üheteist ajal koju tuli. Võtsin poja voodist välja, andsin rinda. Uinus süles. Tõstsin ta tema voodisse, korraks virises kuid uinus uuesti. Kõik läks tunduvalt libedamalt kui olin kartnud. Aega kulus selleks 10min.
Uuesti ärkas ta kella poole kolme ajal öösel. Siis kussutamine ei aidanud. Võtsin voodist välja andsin rinda ja magas edasi, kuni kella poole viieni. Andsin rinda, magas edasi. Kuniks poole seitsme ajal ta polnud enam nõus oma voodisse tagasi minema. Mina aga olin liiga väsinud et juba üles tulla. Tavaliselt olin ju öösel lapsele rinna suhu pistnud ja ise edasi maganud. Nüüd aga see 10 minutit toimetamist rikkus une ära ja uuesti uinuda oli raske. Nii siis pool seitse võtsin ta meie voodisse pistsin tissi suhu ja magasime kuni 9.20ni. Ta pole ammu (kui üldse kunagi) nii kaua maganud.
Seega läks esimene öö mööda tunduvalt paremini kui olin kartnud. Suuri lootusi edasisele ei pannud. Ja õigesti tegin. Järgmine öö nii hästi ei läinud. Iga tunni aja tagant ta nuttis ja pidin teda kussutama. Vahepeal olin juba valmis käega lööma ja vanaviisi jätkama. Tema meie voodis laiutamas. Kuidagi pidasin vastu ja hommikul kella 6 ajal kolis ta meie voodisse magama. Ärkasime poole üheksa ajal. Huh veel üks öö möödas.
Kolmas öö oli parem kui teine kuid mitte parem kui esimene. Samas ei saanud väga nuriseda kah. Neljas öö oli vist üks raskemaid. Kutt virises läbi une kella 3 st pea aegu kella 5ni. Ei aidanud ei tiss ega kussutamine. Selle virina saatel käisin vahepeal vetsus. Tagasi tulles kuulsin et mees teeb oma voodi poolepealt kusskusskuss... kuid pead ei tõstnud:) Lõpuks Numpsik siiski uinus. Kuid poole seitsme ajal kolis ära meie voodisse, või oleks õigem öelda, mina võtsin ta meie voodisse, et mitte veel tõusta:)
Ülejäänud ööd on sellised enam vähem. Mitte küll õhtust hommikuni unega(mida ma ka ei lootnud) kuid päris OK.
Sööb ta öö jooksul umbes 3-4 korda. Mis on igati hea tulemus 6-10 asemel:) .Mees magab endiselt rahulikult edasi kui laps öösel ärkab ja nutab. Ja nagu seadused ikka, kui kutt hakkab uinuma hakkab mees norskama:))))
Mis veel selle nädalaga on muutunud?
Kutt ei taha enam väga teist päeva und magada. Või lükkub see tal iseenesest nii õhtusse, et mina ei taha teda siis enam magama panna. No ei taha mina teda kell 7 v pool 8 magama lubada, kui kell 9 on nagunii uneaeg.
Eks ta vist hakkab vaikselt üle minema ühele päevaunele. Mis tähendab, et pean nihutama seda päeva une aega kella 11lt umbes kella 1 või 2le. Praeguseks olen saanud ta umbes kaheteistkümnele. Eks see raske saa olema, aga eks näis kuda läheb. Ikka üks mure korraga lahendada. Ikka üks päev korraga.
EDU MULLE !

Sain suureks:)

Täna mõtlesin pikalt järgi ja otsustasin, et egamul tegeld polegi vaja teada kes missuguse uue pildi netti riputab. Täna kustutasin oma Orkuti konto. Ja isegi kahju pole. Nüüd tuleb lihtsalt rohkem ajusi pingutada ja meenutada kuna kellel sünnipäev on. Ja egas igaühe sünnipäev peagi meeles olema:)

11. kuud

Eile sai poja 11 kuud vanaks. Vot nii kiirelt on aeg läinud. Vot nii kaua on ta meil juba olnud.
Eile oli üldse pika aja järel üks parimaid päevi. Meie oma väike pere veetis koos aega. Ei kedagi üleliigset. Lihtsalt meie.
Käisime väljas söömas ja poes emmele riideid ostmas:). Ja siis tagasi koju. Olgugi et algul oli mõte ka SPAsse minna...aga minu laiskuse tõttu jäi see asjaajamine katki. Ja olgem ausad ma ei kahetse kah.

Homme ehk kirjutan sellest kuda ma pojale vooditreeningut teen ja kuda see edeneb. Täna pole enam aega, sest poja tegi just silmad lahti ja tahab emme tähelepanu.:)

6 aastat

Head uut aastat!

kuidas leida rahu

...mitmeid-mitmeid kuid kestnud stress hakkab end vaikselt kokku pakkima ja omale uut kodu otsima. Juba pikka aega tundsin, et olen emana läbipõrunud. Seda tunnet süvendasid muidugi ka sellised lause jupid teistelt nagu...
"oi ikka sööb veel tissi?!?" ,
"Oi ikka magab veel sul kaisus?",
"Ta on Sul/Teil ikka jube vingats" ,
"mis? Sa ei käigi taga 2x päevas väljas?",
"miks Sa nii teed?"
"miks Sa naa teed?"
jnejne
See kõik tegi asja minu jaoks ainult hullemaks. Mitmeid kuid püüdsin suruda Numpsikut rütmi, mida kõik arvasid et on kõige parem MINU lapsele. Nüüdseks olen jõudnud arusaamale, et see kõik oleks mu jaoks lihtsam olnud, kui poleks neid kõiki"tarku" kuulanud.
Ja mis siis et ta on tissilaps, ja mis siis et ta magas mul kaisus. Ju siis ongi tema jaoks nii kõige parem. Olen ju mina ta ema ja tunnetan kõige paremini mis talle sobib ja mis mitte. Ja alles nüüd on jõudnud kätte aeg, kui hakkan teda tema voodisse harjutama.
Ja mis siis, et ma ei käi temaga iga päev 2x väljas. Ja pole ta nii vingats midagi, ta lihtsalt tahab et temaga tegeldaks. Ja mis siis kui vingub maale sõites. Endal ju ka kolm tundi autos istumisest tagumik kange.
Ja nüüd kus ma sellest lõpuks aru olen saanud ja juurde saanud kindlust, et MINA olengi kõige parem ema oma lapsele, olen saanud tagasi oma meelerahu.
Ja mingu need sugulased ja muidu targutajad kuupeale. Sest mina olengi see kõige targem.

Siinkohal tänud minu väga ammusele sõbrantsile, kes mulle nii öelda mu eneseekindluse tagasi andis, ilma et oleks tulnud õpetama.

s:	vot, nii ta on igal ühel omad teooriad, aga lõpuks tuleb ikka vaadata, mis on sinu ja sinu lapse jaoks kõige sobivam proovid katsetad
s:	kui nüüd ei õnnestu siis kuu ajapärast proovid jälle nad ju muutuvad nii ruttu
s:	kui mul ainult V oli, siis olid mul kindlad arusaamad ja ma arvasin, et nii nagu on V peab olema ka kõigi teistega aga R on mind selles ümber veennud
s:	mõtled küll, et vot mina teen ikka nii ja nii, aga siis on kõigil paha tuleb teha nii nagu lastele sobib ja siis on kõigil hea

Vot nii lihtne ongi:)

Nädal tagasi ajas ennast välja ka Numpsiku kuues hammas. :)

Jääme ootama järgmiseid