koos veedetud kuu aega.

16.11.2009 kell 16:41 pressis end valguse kätte meie imearmas poeg.
Sünnitus ise oli suht kiire(vist), paberitesse märgitud aeg 6h 41 min. Aga olgem ausad ilma mehe toeta oleks ma vist küll asja pooleli jätnud ja eelistanud keisrit. Aga mees kiitis ja kinnitas et olen tubli ja saan hakkama. Just seda ma sel hetkel vajasingi. Kinnitust et saan hakkama. Kuid kui mees poleks mulle pidevalt meelde tuletanud et hingaksin, siis oleksin enamus ajast valust hinge kinni hoidnud.

Mul on maailma parim mees:) ja nüüd ka kõige numpsikum poja:)
Meil on nüüd päris oma pere.