elu ja sellega kaasnev

Eile õhtul haaras mind hirm.
Mitte selle pärast, et saabumas on märts (need hirmuunenäod on veel ees) , vaid hoopis tuleviku pärast. Korraga tundsin, et mu elu ei pruugi enam kunagi olla selline nagu mõned kuud tagasi. Tean, et sellise "tühise"asja pärast ei ole vaja pabistada, et ilmas on tunduvalt suuremaid probleeme. Vaesus, igasugu ravimatud haigused,..... Isekas on vist halada, olen ju elus:)....
Mingil põhjusel hakkasin ma aga mõtlema sellele, kas ja kui kindel on tegelikult mu praegune elu, suhted, töö? Mis muutuks mu elus kui ka päriselt läheks kõik mustema stsenaariumi järgi?
Samas ehk peaksin tõesti andma endale aega, et mitte miski ei saa ju korda üleöö.
Kuid see tunne. See tunne, tekitab veel ka täna minus hirmu tuleviku pärast.

Ma ei oska seda hirmu ka enda jaoks lahti seletada/mõelda, kuidas siis peaks keegi teine seda mõistma?
Alustuseks peaksin süstima omale hea annuse optimismi, ja jõudu ja mis peamine kannatlikkust.
Keegi ütles, et natuke hirmutamist on hea stiimul hakkama saamiseks:)