kurb
olen segaduses.
Kunagi,aastaid tagasi lubasin endale, et ei hakka kunagi kellestki sõltuma, nüüd aga olen iseenda otsuste vang kuna astusin oma põhimõtete vastu.
Ma pole just eriline kompromissitaja, kuid ühe noormehe nimel, loobusin täielikust iseseisvusest, võimalusest et iga asja üle, mis puudutab mind otsustan ma ise(alustuseks loobusin oma üürikorterist, et kolida kokku) . Ma ei ütle, et see oli niivõrd vale, hoolin ju sellest inimesest. Kuid kuni selle ajani ei võlgnenud ma kellelegi midagi. Nüüd on meil ühine kodu : ilus, armas väike korter ( ja isegi kui tema nii ei ei arva, siis on mul ikka vahel tunne, et mul pole siin sõnaõigust...).
Mul on pole enam võimalust erimeelsuste korral uks seljataga pauguga kinni lüüa ja kõndida oma teed, sest mul lihtsalt pole ju kuhugi minna:s... ( hetkel seda kirjutades ma mõistsin et ma ei tahakski tegelikult kuhugi minna, sest ma lihtsalt ei taha selle inimese juurest mitte kui kuhugi minna, ta on parim mis mul on).... Samas peale viimast suuremat( ülisuurt ) ostu tunnen ma end väga väga pahasti. Isegi kui tema nii ei arva, siis ometi ma mõtlesin ju tulevikule seda tehes. Kuid paha on igapäev umbes 7 korda kuulda kuidas temal seda vaja polnud. Aga oli siis vaja mulle raha anda. Tema sõnul oli."Kui Musi tahab, siis musi peab selle saama" olid ta sõnad. Aga enne shoppamist ma ju küsisin ta arvamust. Korduvalt. Ja mis oli vastus.????
Vist mitte eitav.
Ja nii ma tunnengi end täieliku muidusööjana.
Ja nii lähen ma iga õhtu voodisse pea mõtetest paks.
Tahaks karjuda, et tegelikuld ma pole selline "muidusööja" nagu kõik must arvavad. kuid vahel on ka ennast raske veenda, kuidas siis teisi suudaks veenda.
ning võibolla ma lihtsalt mõtlen end lolliks ja Sulle ei tundu see asi üldse nii hull, kuid ma ju ei tea mis Sa mõtled...tean vaid seda mida iga päev mulle korrutad. et Sulle seda vaja pole, et Sina seda ei tahnud ja Sinusse see ei puutu.
Lihtsalt infoks just Sulle...oled väga-väga kalli, isegi kui hetkel mul pole julgust seda Sulle öelda....
PSPS.Järgmise aasta plaanid on mul endiselt jõus, isegi ilma Sinu nõusolekuta,nii et selle kulutusega pead arvestama:P
Kunagi,aastaid tagasi lubasin endale, et ei hakka kunagi kellestki sõltuma, nüüd aga olen iseenda otsuste vang kuna astusin oma põhimõtete vastu.
Ma pole just eriline kompromissitaja, kuid ühe noormehe nimel, loobusin täielikust iseseisvusest, võimalusest et iga asja üle, mis puudutab mind otsustan ma ise(alustuseks loobusin oma üürikorterist, et kolida kokku) . Ma ei ütle, et see oli niivõrd vale, hoolin ju sellest inimesest. Kuid kuni selle ajani ei võlgnenud ma kellelegi midagi. Nüüd on meil ühine kodu : ilus, armas väike korter ( ja isegi kui tema nii ei ei arva, siis on mul ikka vahel tunne, et mul pole siin sõnaõigust...).
Mul on pole enam võimalust erimeelsuste korral uks seljataga pauguga kinni lüüa ja kõndida oma teed, sest mul lihtsalt pole ju kuhugi minna:s... ( hetkel seda kirjutades ma mõistsin et ma ei tahakski tegelikult kuhugi minna, sest ma lihtsalt ei taha selle inimese juurest mitte kui kuhugi minna, ta on parim mis mul on).... Samas peale viimast suuremat( ülisuurt ) ostu tunnen ma end väga väga pahasti. Isegi kui tema nii ei arva, siis ometi ma mõtlesin ju tulevikule seda tehes. Kuid paha on igapäev umbes 7 korda kuulda kuidas temal seda vaja polnud. Aga oli siis vaja mulle raha anda. Tema sõnul oli."Kui Musi tahab, siis musi peab selle saama" olid ta sõnad. Aga enne shoppamist ma ju küsisin ta arvamust. Korduvalt. Ja mis oli vastus.????
Vist mitte eitav.
Ja nii ma tunnengi end täieliku muidusööjana.
Ja nii lähen ma iga õhtu voodisse pea mõtetest paks.
Tahaks karjuda, et tegelikuld ma pole selline "muidusööja" nagu kõik must arvavad. kuid vahel on ka ennast raske veenda, kuidas siis teisi suudaks veenda.
ning võibolla ma lihtsalt mõtlen end lolliks ja Sulle ei tundu see asi üldse nii hull, kuid ma ju ei tea mis Sa mõtled...tean vaid seda mida iga päev mulle korrutad. et Sulle seda vaja pole, et Sina seda ei tahnud ja Sinusse see ei puutu.
Lihtsalt infoks just Sulle...oled väga-väga kalli, isegi kui hetkel mul pole julgust seda Sulle öelda....
PSPS.Järgmise aasta plaanid on mul endiselt jõus, isegi ilma Sinu nõusolekuta,nii et selle kulutusega pead arvestama:P