saksamaal

käisin paar päeva tagasi Saksamaal.Täpsemini Frankfurdis. No mis ma oskan öelda. Esimest korda lennukisse minna oli ikka imelik küll. Tore et ma üksi polnud. Õnneks võtsid töökaaslased mu oma hoolealla. Kurvastasid algul vaid need, kes minu kõrval oma istekohad avastasid...Nimelt kartsid nad et kukun ropsima.... vedas neil mu kõhuga on kõik korras.
Oli suurepärane tunne vaadata ülevalt alla maa poole. kõik tundus nii pisike. Frankfurd ise oli selline, no kuidas nüüd öelda, no mitte päris selline nagu arvasin. raudteejaam ja selle ümbrus oli mustanahalisi täis, türklastest ja indudest rääkimata. ma pole küll rassist, aga mulle ei meeldinud see mis ma nägin.:(
Raudteejaama lähedal oli ka kuulus punastelaternate tänav. (Vanemad ja rohkem näinud töökaaslased tahtsid siis ka uusi töökaaslasi harida... ) Pühapäev Frankfurdis oli tegevusterohke... hommikul vara äratus, hommikusöök hotellis ( (olgu ära märgitud et ööbisime 4* hotellis) väga 5+ hotell oli, peab mainima.), trammisõit messikeskusesse... oi oli seal alles rahvast ja oi oli see alles suur messikeskus. Jah väsimus tahtis võimust võtta juba esimesel veerandil. Ja kui aus olla, siis ega me tervet näitust läbikäia jõudnudki. põhilised tegijad said üle vaadatud...isegi mõned Hiina "tegijad" :d .
Kella nelja aja,l kohaliku aja järgi...st kell 17 Eesti aja järgi, otsustasime kambaga sammud hotelli poole seada. Seejärel väike poole tunnine uinak ja kesklinna sööma.
Olgu märgitud, et 12,2 EURi on minu meelest ikka palju küll ühe õhtusöögi eest. Aga see selleks
Peale õhtusööki läksime siis vaatama seda kuulsat tänavat(A). No mis ma oskan öelda...Terve tänava jagu, punaste tulukestega akendel, kõrgeid maju.
Oli aeg oma uudishimu rahuldada... kerisime tüdrukutega oma juuksesalgud jope krae vahele, et natuke poisilikum välja näha, kuid kauaks meile seda lõbu ei jätkunud...
juba teisel korrusel tuli yks VÄGA INETU naine karjudes me poole (Tuttis nach aut!!!!!!!!!!! võisin vabalt ka valesti kirjutada:) ) igaljuhul naised(seega ka mina) visati sealt välja...meie seltskonna poisid said oma rännakut jätkata(A).
Aga jah...mul on isegi hea meel et sain sealt kiirelt tulema... seal on ikka vastik hais, midagi puudutada ei julgend, ning väljudes oli tunne, et igaksjuhuks peaks tossud pessu viskama...
Sel ajal kui poisid oma uuringuid majas tegid, jälgisime meie inimesi, kes hoonesse sisenesid ja väljusid...olid ikka jälgid inimesed küll..
Kui me omad 5 mintsa hiljem majast väljusid olid neil näod kaamed ja tahtsid kiirelt minema saada...sest isegi neid ajas hoones leviv hais öökima...
Naised sel tänaval nägid ikka väga jubedad välja... näos vutimuna suurused punnid ja silmaalused sinised.
Trammisõit hotelli oli raske.vähemalt minu jaoks... sees keeras nii mis kole.
Aga jah nüüdseks on ära nähtud ka selline asi... :)
Esmaspäeva hommikull sättisime end taas koju sõidule, kui telekast näitas uudiseid, etTais kukkus lennuk alla, ja et rallisõitja kukkus kopteriga alla, oli ikka kindel tunne küll lennukile minna... meie väljalend hilines 25 minutit, kuna üks tütarlaps oli valel lennukil:)
Aga kell 18.00 Eesti aja järgi oli taas Tallinnas ja ootasin aega kui saan koju, et taas saada tunda kallistust, millest mitu päeva puudust tundsin:$


Ps. nädalapärast peaks mu katseaeg läbisaama:) Poisid tööl juba küsisid kas olen kiiktooli ära tellinud. Minu vastus "Jah, kuid lasen kohale tuua alles nädala pärast, nii igaksjuhuks" ega keegi vist naljast aru saa siin, aga oluline, et meil poistega on nalja kui palju;)