taparelv

Alates ajast kui karvad mu kehal kasvama hakkasid( peale pead) olen unistand epilaatorist. No see teeb kokku umbespool oma elust seega. Ikka ja taas, leidsin ma asju, millele oli rohkem vaja raha kulutada. Enne jõule otsustasin hakata selleks raha koguma. Pea aegu sain juba raha kokku, kui tuli sõbrapäev, Sain oma kauaigatsetud epilaatori.
Asusin siis üks päev siin katsetustele. Pesus käidud, õpetus läbi loetud, juhe seina ja alustame jalgadest. Oh sa pagan mis sõnad mu suust siis tulema hakkasid.
Oleks ma teadnud,et olen terve elu endale sellist TAPARIISTA igatsenud, oleksin hakanud hoopis unistama, ilusast ja rikkast mehest. :)
No see piinamasin on mul nüüd olemas, suunan oma unistused nüüd mujale. :D
Kui tavaliselt võttis karvade eemaldamine mu kehalt max 15 mintsa aega, siis nüüd oma uue aparaadiga( peale pikki pause ja naha silumist jääkotikesega) kulus mul selleks VAID 4,5 tundi. Milline kiirus.

....

Mu puhkusest pole veel nädalatki möödas, aga tunnen end juba taas niiii väsinuna. Luud -kondid valutavad endiselt:) . Täitsa kummaline kohe kuidas inimesed harjuvad ära sellega, et füüsilist tööd ei pea tegema. Olen tõesti vormist ära ja tunnistan seda. Tegin aind üks päev maal kõvasti tööd ja tulemus...haiged kondid ja sinikates keha. No ei saa ma ju normaalse mõistuse juures olla kui keset talve kalossidega puid lähen tassima. :D ... vaid pool meetrit enne kindlat turvalist pinda suutsin ma maa oma jalgade alt kaotada, kuid leidsin kiirelt taas yles kogu oma tagumise poolega( ja mitte aind tagumikuga) :D
Ja just kui sellest veel oleks vähe olnud, suutsin ma ennast veel lisaks ka külmetada. Oi seda nohu köha ja kurguvalu... Kogu me talvepuudevaru saaks sellise "lõhkumise" peale lõhutud...ehk isegi riita laotud:d
Aga lootust on et ehk jõuab kätte ka see päev kui hakkan tervemaks saama....

Näide sellest kuidas ma ennast ravin... esimest korda elus otsustasin enda peal katsetada sinepi ja pipraplaastrit. Uurisin siis natuke tausta töökaaslaselt. Selgus et sinepiplaaster selline hästi vänge jne. et pipraplaaster esimeseks korraks leebem. Nii ma siis ei julgendki see kord sinepit endale peale panna... Mõtlesin et lõikan suurest pipraplaastrist miski 5cm se riba... aga ei. keegi targem "arst" teatas, et ma nii haige, et tuleb ikka terve plaaster panna... No jah. poole ööpealt kõrvetas juba nii väljakannatamatult plaaster mu keha, et otsustasin selle nahalt eemaldada.
Täna lähen uuele ringile. ja kindlalt mitte sinepiplaastriga vaid väikse jupikese pipraga ;) Edu siis mulle(Y)

juhtmed

Et siis mitme nädalane pabistamine, teemal "kohe kohe on märts" ajas juhtmed ikka päris sassi.
Endiselt taob peas, mõte, et juba on veebruar, ja peale seda tuleb märts. Iga hetkega, tunnen kuidas muutun aina närvilisemaks. Pea muutub aina tühjemaks. Ütlen asju, mida ma tihtilugu tegelikult nii ei mõtle. Kaugel pole vist ka see aeg kui mind lukustatakse valgete pehmete seinte vahele ja uks pannakse 10 tabalukuga kinni. Ja kõige õigem oleks vist võti kuhugi merre visata.
See ei saa ju normaalne olla, et ma kardan lihtsalt ühte kindlat kuud, mis minu soovist olenemata kordub igal aastal ikka ja jälle.
No hetkel on tunne, et mu pea lõhkeb kohe-kohe.... lohutuseks on vaid teadmine, et on aasta 2006.

Ps täna on tädi sünnipäev:)
PS.Ps. esialgsetel andmetel peaks vanaemal kõik ok olema....vähemalt praeguseks. ... saaks vaid märts mööda ja taas saaks paar kuud rahus hingata.

Ps Ps Ps...teen cv-d ja täitsa võimatu on minu jaosk täita koht kuhu oleks vaja kirjutada enda iseloomujoontest. oma headest ja halbadest omadustest. Ma ei saa ju sinna kirjutada " muidu ok eit aga suht psühho...."