jalutades läbi elu

Minu foto
Nimi:
Asukoht: Tallinn, Estonia

07 august 2012

keerab

Nüüd ongi käes aeg, kui võib öelda, et plika keerab. Ei teagi mida ta siin vahepeal mõtles. Ju ei äind põhjust ega vajadust keerata end kõhuli.

Kasvab ta meil muidugi jõudsalt. Emmel on ikka väga rammus piim. Puhas vahukoor vist. Igaljuhul oli plika nädal tagasi 8270g ja 68 cm. Päris priske ta meil. Poja oli poole aastasena ka kergem. Pole siis ime, et viiendale jõudes olen ikka päris väsinud.

Avastasin ükspäev turvahälli raamatut sirvides, et olgugi, et häll on mõeldud sünnist kuni 13kg-ni oli seal kirjas et soovituslik maksimum lapse pikkus on 74cm. Et siis natuke veel ja ongi nagu aeg täis või? Ja ta isegi ei istu veel. Aga turvatooli ei tahaks teda ju enne panna kui ta korralikult istub.

Poja läks meil taas lasteaeda. kohe esimesel päeval tuli t akoju lõhkise lõuaga. Kuna hetkel on veel puhkuse ajad siis on rühmad kokku pandud, Suuremad ja väiksemad lapsed. No  ja otseloomulikult pani suurem poiss mei epojale litaki kirja jalaga. Aga meie väike poja on ju nii õrnake. Vahel tahaks nii õpetada teda, et vot kui keegi teeb haiget, siis viruta vastu. Kuid hetkel on ta veel liiga väike, et aru saada kuna on õige lüüa ja kuna mitte (löömine pole tegelikult kunagi õige aga enda eest peab ju seisma). Ei tahaks et ta ühel hetkel väiksele plikale virutaks. Aga vot sellele suurema lapse emale oleks küll tahtnud öelda, et äkki peaks oma lapsele käitumist õpetama.
Kardan et varsti ta ütleb et ei tahagi enam sinna minna.

17 juuli 2012

Ja nii see aeg veereb

Ühel hommikul avastasin end mõttelt, et küll poja juba räägib palju, et kuidas see küll üleöö juhtus? Ei mäletagi enam aega kui ta ei rääkinud. Nii lahe on see kui ta ei oska mõnda sõna õigesti öelda, või siis enda meelest ütleb õigesti, aga mina juhm ikka aru ei saa, siis otsib selle välja ja näitab.
Eile näiteks otsis Matu Auto konksu. No ei saanud ma aru mida ta otsib.Lõpuks võttis pildi ja näitas. :)
Peale plika sündi on ta meil üldse kuidagi suureks saanud. Enne oli ta minu pisike ja nüüd juba suur venna.
Täna oli hea hetk. Kutt jooksis vetsu ja teatas "pissi" siis jooksis vetsust välja ja teatas et otsib pinki. Sai oma pingi kätte jooksis vetsu tagasi. Oli ise suurele potile aluse peale sättinud ja ukerdas ennast sinna pissile... peale mitmeid katseid sai täitsa ISE hakkama. Peale pissimist ronis potilt maha ja istus oma väiksele potile, et kakida. Küsisin miks ta suurde potti ei kakind? sain vastuseks:"issi ei luba sinna kakida" vot nii... ja kui siis mina püüdsid seletada et tohib küll, teatas poja et ei tohi, emme ei tea midagi. Ja just eile oli issi meil kodus öelnud pojale, et emme ei tea midagi. (Y)
Siit järeldus tuleb hakata jälgima kuidas ja mida rääkida kodus.
Arengust veel. Meie kodus on vist jõudnud kätte aeg, kui võib öelda, et poja on mähkmevaba. Aega võttis aga nüüd on sellega vist ühel pool. Alates 8.07.12 magab me poja ka öösel ilma mähkuta. Oleks ehk varemgi saanud, kui ma oleksin lihtsalt suutnud end kokku võtta ja asjaga tegelda.

Plikast siis nii palju, et väga ta meil keerata ei viitsi, kõhuli olla ka mitte. (Poja roomas sel ajal juba ringi.) aga küll see tuleb. Kõik omal ajal ma arvan.
Täna aga avastasin tal suust hamba. Meie plikal kasvab juba hammas. Et siis esimene hammas on tal põhimõtteliselt lõikunud (vähemalt pool sellest). (poja esimene hammas tuli paar päeva enne kuut kuud) . Plika saab 10 päeva pärast viis kuud vanaks ja juba hammas. Kuhu see aeg küll ruttab.
Seega plika I hammas 17.07.12

30 mai 2012

Plika on meil juba kolme kuune.

Ja nii ongi kiirelt kolm kuud möödunud. Plika kasvab jõudsalt. Meie kodu on nüüd veel rohkem kisa ja kära täis. Aga need kolm kuud on vähema stressiga olnud, kui poja kasvades. Ehk on asi selles, et olen ise nüüd juba nii tark, et teiste "targutamisi" tähele ei pane ja elan oma enda ja lapse rütmis.
Igaljuhul kuidagi on hakkanud ka igapäevased asjad paika loksuma. On tekkinud kindlad asjad kuidas, miski toimib. Näiteks: mees sätib õhtul poja magama minekuks valmis. Poja hambapesu ja tuduriiete selga panek ning pissitamine on nüüd täielikult tema peale jäänud, Siis toob ta poisi magamistuppa, kus mina plikat mgama sätin(tavaliselt on ta muidugi just selleks ajaks uinunud) siis poisil algab õhtuste rituaalide aeg. Õekesele, tudumusi, tudupai, tudukalli, ja siis emmele tudumusi ja kalli. Siis on vaja visata viis emmele ja issile.Ja lõpuks poebki oma voodisse. No otse loomulikult on selleks ajaks uinunud plika protseduuride saatel ülesärganud. Ning minu lootus, mehega paar sõna õhtul juttu puhuda liiva jooksnud. Sest järgmine hetk mida märkan on see, et möödunud on paar tundi ja mina olen taas kord last toites magama jäänud. :)
Rõõmustav fakt on aga asja juures see, et see aeg möödub.Ja üllataval kombel suht kiiresti. :) Ja siis on taas õhtud meie päralt, kui saame rahulikult koos kasvõi telkut vaadata.

Ah jaa plika tänased mõõdud kah:)
kaal: 6450g
Pikkus: 64,5
Et sessuhtes on ta ikka trullakam kui venna sel ajal. ja muidugi ka sentimeetri võrra pikem,

02 mai 2012

Plika 2k mõõdud

Pikkus 61,5cm
Kaal 5680g

15 märts 2012

27.02.2012

Meie pere suurenes ühe liikme võrra. Et siis 27.02.2012, kell 21.23 sündis väike plikatirts. :)
Kaal 3990g
Pikkus 53cm

30 jaanuar 2012

levinumad sõnakõlksud

See Suur - vanaema
Nunnu - Hugo(ehk siis ta ise)
emme suia - emme süüa
Suiatädi - söögitädi lasteaias
emme ei tee äbiäbi, kapis uus tsuhhtsuhh - st et poja tegi magades pissi püksi ja emme ei tohi pahandada, sest kapist saab uued puhtad rongi pildiga püksid.
Nunnu suur mees - Hugo on suur mees

Edit: 07.03.2012
See - Herta

27 detsember 2011

Lapse suu ei valeta!

Poja viimase aja hitt lause. "Emme ei saa, emme suur"... :)

15 november 2011

Uuel katsel

Saatsin eile poja sõime. Ptui-ptui-ptui...loodan südamest, et ei jää kohe haigeks. Ja nagu oligi oodata, läks ta sinna taas nutuga. Kasvataja ütles, et rahunes küll kiirelt maha ja mängis ilusti, kuid sinna jäämise hetk oli raske. Ja täna jäi ta sinna veel suurema nutuga, sest täna oli teine kasvataja kui eile. Aga loodame kõige paremat.

09 november 2011

tunnetan stressi

Nunnu opist on juba pea 2 nädalat möödas ja nohust pole me ikka õieti lahti saanud. Nagu hakkab paremaks minema, nii me talle uue pisiku külge haagime. Viimase nohu tõi issi koju.

Minu suur ümmargune sünnipäev, ehk siis 30, oli suht vaikne. Mees kimas selleks ajaks välismaale ja mina istusin pool haige lapsega kodus. Külalisi vastu võtta ei saand, sest pojale polnud ju pisikuid vaja. Kaks töökaaslast käisid, kuid nemad hoidsid Nunnust eemale ja viiruseid lubasid et ei too:) lastega sõbrannasid uksest sisse ei lasknud. Või noh õigemini olin hoiatanud neid, et pole mõtet tulla, sest poja väga vastuvõtlik kõigele ja ta ise on ikka veel tatine.
Nii et järjekordselt (nagu ka eelmine aasta) oli mu sünnipäev suht tähtsusetu ja tühine. Mingil imelikul põhjusel on see nii juba viimased 5 või 6 aastat. Sest meheraas sunnib alati oma pere külastust peale.
Ja no mis ma teha saan kui ma pole kogu ta perest vaimustuses. Õnneks see aasta, tänu poja opile, ei pidanud me sinna minema ja kuidagi suutsin ära hoida ka ta õe külla tuleku. Kalli ei saand aru miks ma küll ta õde külla ei taha. Ja mina ei saanud aru, kuidas ta ei saa aru, et minu sünnipäev on ikka see kus ma saan kokku inimestega keda ma näha tahan, mitte nendega keda ma näha ei taha.
Mingil kummalisel põhjusel on mul tunne, et Kalli pere ignoreerib viimasel ajal kõike mis ma neile ütlen. No kuidas teisiti saab seletada fakti, et iga kord kui helistatakse küsitakse üle asi mida ma olen juba korduvalt öelnud. Viimati siis küsiti umbes 10 x( liialdamata, pigem isegi rohkem kordi) üle, kas me siis isa sünnipäevaks maale sõidame. Olin juba eelmine kord maal käies kinnitanud, et me ei tule, sest Nunnul on op ja peale seda me ei sõida mitu nädalat kuhugi. Ikka suudeti iga telefonikõne ajal ja mitu korda ka linna sõidul see fakt üle küsida. Vägisi tekib küsimus, kas nad on kurdid või lihtsalt juhmid. Arvate et see ei tekita vastumeelsust sinna minna? Eksite. Peale igat küsimist, tahan ma sinna üha vähem minna.
Küsite, miks mulle seal siis ei meeldi? Mul isegi pole vanurite vastu midagi. Nad kannatab välja. Olgugi, et vahel viskab see lõputu vaidlus äiaga ikka kopa ette,aga kuna teda pidi see vaidlus just rõõmustama, no olgu siis.
Mind häirib see, et mul pole seal ühtegi kohta kus ma saaks rahus olla. Varem magasime kõige läbikäidavamas toas. Mina pojaga mingil kökatsil diivanil ja mees põrandal madratsil. Ühel hetkel kui poja enam ei püsind seal diivanil, sai ostetud madratsid ja kolitud teise tuppa põrandale kolmekesi ja õde koos õepojaga siis ette tuppa kupatatud. Miks nad sinna said aetud? No andke andeks. Minu väike nunnu on niigi kehva magama jäämise ja unega ja kui siis mõni tropp arvab et ta võiks oma diivanilt miskit Nunnule öelda, no siis pole enam lootustki ta ilma suurema kisata magama saada. Samuti need vanad diivanid ragisevad. Ja mis peamine. Mulle ei meeldi mgada koos võõrastega (mida nad minu jaoks just on). Kalli ju keelduks kategooriliselt minu juurde maale minemast, kui ta peaks mu venna või õe või nende lastega ühes toas magama. Ta keelduks juba siis kui ma ütleks et minu tuppa ta minna ei saa. Temal nimelt olevat vaja olla omaette. Aga mina?????????????
Nüüd ostsime maale uue diivani, kuna ma teatud põhjustel enam maas madratsil magada ei saa. Hea mugav diivan. Aga nüüd leiutas teatud inimene, et kui ta madratsid diivani ette tõstab, siis ta ju võib magada meiega ühes toas. Nagu see lõpetaks vana diivani ragisemise ja ma ju tean ikka et ta seal on....see häirib mind endiselt. Miks mulle ta õde ei meeldi? vahel mõned inimesed lihtsalt ei meeldi ja tema lihtsalt on yks nendest. No nii pealetükkivat inimest annab otsida. Nii "teeseldud naiivselt" tüütu . Ehk hakkas ta mulle lõplikult mitte meeldima hetkest kui avastasin, et ta laseb mu lapsel mu seljataga teha asju, mis olin just tema kuuldes ära keelanud. Või kui ta andis minu seljataga lapsele neid asju süüa, mida olin palunud mitte anda (nt kommid) ja kuidas ta minu kuuldes rääkis ühte asja aga mehe kuuldes hoopis vastupidist. Ja otse loomulikult meeldivad ju lastele need inimesed kes neil lubavad teha seda mida emmed keelavad.
No tõesti ta võiks muretseda omale oma elu ja jätta minu elu rahule. Võiksin sellest kirjutada lõputult, aga mis kasu sest on. See ei muuda midagi. Ikka on ta iga nädalavahetus nagu 5kop me autos ja ootab et takso ta maale viiks. Olgugi et ainuke hetk kui me tõesti mehega omavahel rääkida saaks ongi maalesõit, (muul ajal jookseb see aeg kuidagi käest ära ja nii olengi avastanud,et me enam ei räägigi mehega. Äärmisel juhul 2 teemat mida puudutame kui ta koju töölt tuleb- Kas söök on valmis? miks pole? Seda tegidki aind süüa?? ja siis üks teema veel. Ja ongi kogu me vestlus. Päeva kohta teeb see umbes viis - kuus lauset. Kui ma just ei vingu millegi üle. Siis on lootust rohkem lauseid vahetada :) ) Aga ei, ma pean seda vähest väärtusliku aega raiskama kellegi suvalise inimese transportimise peale ja sel ajal ju oma asju ei aruta.
Nüüd olen saanud mehe nii kaugele, et ta pakkus välja et läheb siis koos lapsega maale ja mina jään linna. Mis kasu sellestki on. Siis saab "kallis" tädi teha lapsega mis ise arvab. Ja kui niigi tuleb poja sealt igakord mingi tõbiga koju siis ma ei taha teadagi millise kopsupõletikuga ta sealt seekord tuleks. Sest meest huvitab maal vaid see et ta saaks ommikul kaua magada ja päeval peaks võimalikult vähe lapsega tegelema.

Ja üleüldse. Miks mulle peab mehe pere meeldima, aga mehele minu pere mitte?
Ja ma ei mäleta et oleksin vingunud maal käigu üle siis kui aind kolmekesi sinna läheme ja seal oleme.

Nii siis tekitab see minus juba mitu päeva stressi olgugi, et laupäevani on veel aega. Ja stress pole sugugi hea. :(
Ehk aitaks kaasa see kui mees paneks konkreetselt mõned asjad õega paika. Et kui ma midagi ütlen siis nii ongi. Mitte et mees ei luba mul midagi halvasti öelda(muidu haavan veel teisi "õnnetu" saatusega inimesi) ja ise ka miskit ei ütle. Olgugi et oleme enne kokkuleppinud et mõnda asja ei lubata ja nii ongi.
Aga ju mees elab siis põhimõtte või vanarahva tarkuse järgi, et perekond on olulisem, naise saab ju alati uue otsida/leida

02 november 2011

OKTOOBER

Vahepeal, sai meil Kalliga 7 aastat kohtumisest. Sain siis selle puhul 30 roosi. Mina kingitust ei teind, raha pole:)
Peale kopsupõletikku sai poja vaid 4 päeva lasteaias käia. Neljandal päeval sõime järgi minnes oli tal metsik nohu, ja nii tuligi ta koju jätta. Ravisin nädal aega. Saime ta nohust peaaegu lahti, kui oli vaja käia ühel üritusel ja siis muidugi maal. Tulemuseks taas ägenev nohu. Kuna Nunnul oli 6.detsembriks opi järjekord lastehaiglaspandud, siis mõtlesin õudusega kuda ma sel ajal ta küll terve saan hoida. Et kui ta nüüd terveks saab ja sõime, siis mis ajast ma teeda kodus pean taas hoidma, et ta terve oleks ja haiguse korral jõuaksin terveks ravida. Panin siis hoopis erakasse talle opi aja. Ja oi seda närvitsemist. Sest kuni opi hommikuni, polnd päris kindel, kas ta on piisavalt terve opi jaoks.
31.okt oli Nunnul siiski adenoidi op. Päris raske on alla 2aastasele seletada, et kullakene emme ei saa sulle süüa anda, kannata veel mõned tunnid. Op oli hommikul peale 11 natuke. ja poja oli niikaua söömata (eelmisest õhtust saati). Viisin ta siis opi saali, narkoosi pandi ta mul süles. Algul arvasin, et hakkan töinama juba siis kui haiglasse läheme. Tegelikult pidasin vastu kuni poja oli opile saadetud ja mina kohvikus hommikukohvi juues Kallile toimuvat ümber jutustasin.
Op ise oli kiire. Mingi 20 mintsa äkki. Nii et kohe kui palatisse olin tagasi jõudnud, tuli õde mind otsima, et poja juurde kutsuda. Kuna op on läbi ja narkoosist toibumisel on parem kui emme on kõrval. Nunnut nähes tulid taas pisarad silma. Nii väike ja õnnetu tundus ta seal. Nägu natu verine, särk verine(ninast ju natu immitses) ja kanüül käes. Õnneks ta magas veel ja seega oli mul natu aega toibumiseks. Teised, suuremad lapsed nutsid ja vingusid narkoosist toibumisel ja isegi emmed-issid ei suutnud rahustada. Ootasin õudusega poja toibumist. Õnneks midagi hullu polnud. Paar korda nagu hakkas unesegaselt nutma, siis võttis mu käest kinni, mudis seda ja jäi taas tuttu. Magas vist oma lõunaund :) Lõpuks kui ärkas, võttis ilusti lonksu vett nagu arstitädid olid palunud. (suuremad lapsed seal kõik keeldusid ). Ja siis hakkas poja minuga pahandama. Muud kui kurtis Aiia! Aiia! Õde tuli siis vaatama, et mis ja kust valutab, et äkki vaja rohtu anda. Tegelikult nõudis poja hoopis oma tühja kõhu täiteks SAIA:)
Siis tunnistasid arstid ta piisavalt toibunuks, et saaksime oma palatisse minna. Sinna toodi pojale üks jäätis ja ka issi sai vaatama tulla. Issi tuleku üle oli isegi suurem rõõm kui jäätise. Ja just siis kui tundus, et nii nüüd on ta piisavalt kõbus ja toit on sisse jäänud, et võiks koju minna, kustus poja ära:) tukkus veel 2h.
Kodus oli ta veel veitsa uimane aga tunduvalt kõbusam kui julgesin loota. mina aga olin kuskilt omale nohu külge haakind, mis sai muidugi ka pojale edasi antud( mis polnud parim mis talle peale oppi külge haakida)

04 oktoober 2011

kiirelt lennanud aeg

Aeg on nii kiiresti läind, et polegi jõudnud midagi kirja panna. Vahepeal on meie ja Nunnu elus paljugi toimunud. Oleme paar korda puuhkusel käinud. Mõlemal korral jäi Nunnu haigeks:). Suvepuhkuse veetsime enamuses maal. Juuli lõpust on poja põhimõtteliselt mähkmevaba. Aind öösel veel kasutame, aga sedagi vaid minu laiskusest.
Augustis sai Nunnu siiski omale sõime koha. Harjutamise algus oli raske. Väga raske. Nuttis nii tema,kui mina. Mina ehk isegi rohkem. Ühel hetkel hakkas tal seal aga hästi minema. Kui algul hakkas minnes karjuma "ei taha!" siis nüüd hoopis koju sõites.:)
Mina jõudsin just harjuda mõttega, et ma ei olegi 24/7 koos oma kõige kallimaga, kui muväike Nunnu jäi haigeks. Nüüd istun teist nädalat taga kodus, sest pojal on parempoolne kopsupõletik.
Õnneks saime jälile suht varakult, nii et ravi läks kergemalt. Nädalalõpus läheme anname veel vereanalüüsi ja kui see on OK, siis saame proovida taas lasteaias käimist. Sest tegelikult tunneb ta sellest ikka puududst.

Pikemalt vist ei viitsigi miskit kirjutada. Sellegi panin kirja ehk pigem selle pärast et tulevikus mäletaks mis haigusi kutt põdend on

PS. Olen täheldand, et Kalli on peale Numpsiku sündi sagedamini haige. Ei tea kas põeb ka kõik lastehaigused läbi või?:))))

13 aprill 2011

krt

kohe võtan klaasi veini ja püüan rahuneda. Lihtsalt on ilmas inimesi kes oma "süüdimatusega" ajavad mu marru. No kuidas saab täiskasvand inimene nii saamatu olla. Ja oi kuidas ta meenutab inimest mu lapsepõlvest. Täpselt samasugune, kes arvab et tema jaoks lihtsalt PEAB kõik tegema, sest ta on ju üksi. Ainuke erinevus on ehk lastearvus, kuid täpselt samuti topib end teiste ellu ja ei saa aru et ta ei kuulu sinna. Sellest võib järeldada et üksikema elu on ikka nii lihte, sest kõik tehakse ju ette ära, terve maailm peab ju haletsema. krt ma olen ikka nii maru tige praegalt. mina pean paluma mitu nädalat et midagi saaks tehtud, kui siiski saab aga näetsa mõnel piisab vaid näpunipsutamisest ja juba lennatakse kohale.

24 märts 2011

esimesed 12 hammast ajaliselt.

Panen kirja ühte kohta, et kui keegi tulevikus küsib poja hammaste tuleku kohta. siis on kiirelt võtta:)
13.05.2010 (napilt enne kuue kuuseks saamist)
avastasin esimesed kaks hammast alt välja piilumas.

17.07.2010 (8 kuud ja 1 päev)
3.hammas

27.07 (8kuud ja 11 päeva)
4. hammas
kunagi septebri algul tuli suhu 5.hammas, aga täpselt ei mäleta kuna:(

7.10.2010 (nädal enne 11.kuud)
6.hammas

7 ja 8 hammas tulid jõulude ajal. ( umbes 1 aasta ja 2 nädalat)
siis pikkaaega ei tulnud ühtegi hammast.

24.02.2011 ööl vastu 25.02 jas ennast välja üheksas hammas. (umbes 1 aasta 3 kuud ja nädal)

01.03. 2011 (umbes 1 aasta 3 kuud ja 2 nädalat)
ajas nuki välja 10. hammas.
seega oli märtsi algu pojal suus all 6 hamamst ja üleval 4.

20.03 tuli 11.hammas (1 aasta 4 kuud ja 4 päeva)

ja täna 24.03 avastasin ka väikse nukikese 12.hambast. (1 aasta 4 kuud ja 8 päeva)
Ehk siis on suus lõike hambad ja esimesed purihambad, järgmistena peaksid tulema alumised silmahambad.

aa ja meelespeaks panen endale siia ühe lingi kuhu aegaajalt hea pilk peale visata. http://www.ut.ee/tervis/hambad/p1_2.htm

22 märts 2011

Kriis?

On Teil kunagi olnud hetke kui kahtlete kellegi tunnetes? vot minul on hetkel selline aeg. Tunnen, et on kriis olgugi et ei sooviks seda. Pole 6 aasta jooksul kuulnud nii palju kordi, et mind armastatakse kui viimasel ajal. Kuid imelikul kombel tundusid need üksikud korrad palju tõesemad kui need mis on öeldud viimastel nädalatel. Ju teod rääkisid enam kui sõnad.
Ja tegelikult vajan ma rohkem ära kuulamist ja mõistmist inimese poolt keda ma armastan. Mitte et mind sunnitaks oma tundeid ja soove ja tõekspidamisi alla suruma.
Arvasin tõesti, et kunagi võlus minus just see, et seisin enda eest ja ei lasknud end jalamatina kohelda. Ju aastatega on asjad muutunud ja minult oodatakse alandliku kuuletumist. Põhjendusega:kes maksab tellib muusika.

21 märts 2011

11. haammas...

ajas ennast laupäeva öösel vastu pühapäeva välja. Ma ju ütlesin, et pojal tulevad hambad pühade ajal. Ja pühapäev oligi nagu püha, kalendris vähemalt oli 20.03 punane :P

02 märts 2011

hambad

Olen märganud, et pojal tulevad hambad pühade ajal. Kaheksas hammas tuli jõulude ajal ja nüüd üheksas hammas tuli 24.02. Vabariigi aastapäevaks:) Ja Eile näitas väikest nukikest juab ka kümnes hammas. Nii siis on mel kodus juba väike hai:)

18 veebruar 2011

muutused

Magamisest nii palju, et Numpsik magab ikka meie voodis. Ja hetkel on mul tunne, et ta teeb seda veel mõni aeg. sest minu sisetunne, ütleb, et ta pole veel valmis oma voodis magama. No ja kui ta meie kõrval magab ikka suht normaalselt. Vaid üks-kaks viginat öö jooksul ja natue siplemist siis miks muuta asja mis toimib. Me ju saame kõik suht normaalselt magada. Ma arvan.
Nüüd on aga Numpsikul uus trikk kuidas vältida või pigem kuidas uneaega edasi lükata. Nagu ta pea voodit puudutab, niituleb tal kaki häda ja meil on vaja vetsu joosta:) . Ja nii iga õhtu ja lõunauinaku eel. Mõned üksikud korrad pole vaid potti miskit tulnud. enamus kordadest on ikka kaki ka potis või vähemalt pissitilk:) Eelmisest laupäevast saati on mähkusse eksinud vaid üks kaki. Kõik ülejäänud on potti maandunud. Minu meelest väga tubli:)

01 veebruar 2011

magamisest

Detsembri algul rõõmustasin fakti üle, et poja magab enamus ööst oma voodis ja ei ripugi enam väga palju öösel tissi otsas. Jõulude ajal see kõik möödus. Läbi raskuste saan ta tema voodisse küll õhtul magama, kuid seal on ta vaid tund poolteist. Siis ei rahune ta enne kui on saanud minu kaissu ja mu kõrvad pihku. Igaljuhul magamisega on meil endiselt suured probleemid. Sest meie voodi jääb kolmele kitsaks (ei jääks kui teatud Numpsik ei magaks risti voodis).
Aga on ka häid uudiseid. Täna on kuues päev kui ma enam rinda ei anna talle. Jaanuari algusest andsin vaid magama mineku eel, et ta kergemini uinuks, kuid kuna viimasel ajal ta enam nii tuutu ei jäänud otsustasin võtta südame rindu ja hakata teda võõrutama. Õnneks leppis ta sellega kergemini kui olin arvestanud. Ainus asi millega ta väga ei nõustu on see, et ta tema voodisse pannakse.
Eks siis nüüd ootan veel nädala (öeldakse ju et laps peab uue asjaga 2 nädalat harjuma enne kui taas miskit uut harjutama hakata) ja siis võtan selle magamise asja uuesti käsile. Tuleb vaid loota, et tal selleks ajaks hambad ei hakak tulema:)

10 detsember 2010

Abivalmis mehed

Kaks olukorad tänasest Tallinnast

Hommikul vaatasime Hugoga aknast välja.
Kitsal lumisel majadevahelisel teel sõidavad kolm autot . Punane Mersu ühes suunas ja kaks talle vastu (ees, sinine VW ja tema järel punane Audi).Mersu püüab teistele teed anda ja hakkab tagurdama. Jääb lumme kinni. Mida oligi arvata. VW-st astub korraks välja mees. Vaatab sisse jäänud autot laiutab käsi ja istub oma autosse tagasi. Hetk hiljem astub audist välja tütarlaps. Vaatab. Võtab autost kindad ja lippab Mersut lükkama. Lükkab-lükkab ja hakkabki mersu liikuma. Mis järel vajutab VW juht pedaali, kaapatab natuke kohapeal ja kimab minema. Siis istub ka tüdruk oma autosse ja sõidab edasi. Mersu juht tõstab talle kätt ja stardib ka seejärel.

Teine olukord. KAks meest pühivad maja ees autolt lund, üks neist saab varem valmis ja hakkab sõitma. Paarutab-paarutab. Auto ei liigu paigast. Lumevall on ees. Astub autost välja, roogib lund rataste eest. Proovib uuesti. Kõrval seisva auto omanik tõmbab jopekapuutsi rohkem silmadele ja pühib oma autolt lund edasi.
Esimene mees paarutab edasi. Proovib veel kahel korral lund auto rataste eest loopida. Püüab uuesti sõitma hakata. Jõnksutab autot edasi ja tagasi, edasi ja tagasi, rattad käivad kohapeal ringi. Kõrval oleva auto omanik toetab end labida najale ja vaatab. Esimese auto juht ikka paarutab. Tuleb kolmas mees. Vaatab paarutavat autot ja hakkab juba vaatava mehega juttu ajama. Mõlemad seisavad ja vaatavad lumes kinni olevat autot. Kumbki ei aita. Peale 15 minutit paarutamist ja kaevamist saab auto lumestt välja ja sõidab minema. Teise auto omanik aga loobib oma auto ümbert lume lõpuni ja läheb tuppa tagasi.

Paar päeva tagasi nägin kuidas üks naine pani auto käima ja seni kuni oma auto soojenes aitas teisel naisel autot lumest välja lükata, samas kus mehed kõndisid lihtsalt mööda.

Mind paneb endiselt imestama kui abivalmid on mehed.

08 detsember 2010

Coca-Cola

Juba aastaid jookseb telkust jõulude eel ja ajal Coca-Cola reklaam, kus räägitakse sellest kuidas iga ostetud pudeli pealt annetatakse mingi summa laste jaoks. Seni olen seda reklaami võtnud kui tõesti heasüdamlikku üleskutset tegema head (ise ma coca-colat ei joo seega pole ka jõulude ajal ostnud nii et annetus minu poolt tegemata) . Rohkem pole sellesse nagu süvenenudki.
Nüüd aga ükspäev kui see reklaam taas teles jooksis ja räägiti iga 2 liitrise pudeli ostu pealt annetatud 25 sendist. Pani mees mind sellele rohkem mõtlema. Naeris lihtsalt välja selle summa. Ilus šest kui selline küll, aga ikkagi.
2L = 25 senti
10 x 2L = 2,50 EEK
100 x 2L = 25 EEK
1000 x 2L =250 EEk
10 000 x 2L = 2500 EEK
100 000 x 2L = 25 000 EEK
Selleks, et saada kokku 100 000 EEK peab ostma 400 000 pudelit, mis teeb 800 000 liitrit coca-colat. Mis pole ju sugugi nii tervislik jook. Et toetame siis lapsi oma tervise arvelt? Samas see pole ju mingi suur kogus iga inimese kohta Eestis, kuid ikkagi.
See reklaam ise maksab juba firma jaoks rohkem kui 100 000.- ( ma muidugi ei tea reklaami hindasid, kuid odavad nad vaevalt on) .
Kas poleks odavam nii suurele firmale kohe see summa lastele annetada. Või kas pole alatu enda tooteid sellisel ebaeetilisel moel populaarsemaks muuta.

Samas mina seda asja nagu nii ei joo, pole ka minu asi, mis teised oma rahaga teevad ja kuidas ennast reklaamivad. Ja võibolla olen ma sellisest üllast üritusest lihtsalt valesti aru saanud, valesti tõlgendanud.

16 november 2010

1 aasta



Poja saab täna aastaseks. Metsik kuda aeg lendab. Viimasest aastast oleks palju kirjutada, kuid hetkel ei viitsi.

12 november 2010

Pere ja Kodu

Lõpetasin just Pere ja Kodu otsekorralduslepingu. Ja üldse pole kahju. Juba paar viimast numbrit pole sealt suurt lugeda olnud. Või õigemini pole mul miskit silma jäänud, sest täpsemalt lugeda pole mul nagunii aega. Alles nädal tagasi suutsin augustikuu numbri enam vähem läbi sirvida.
Ja eks säästmine hakka ikka väikkestest summadest. Algatuseks siis 30.- kuus. Eks vaatab mis ebaolulist ma oma kulutustest veel maha saan tõmmata....
Peaks uurima äkki saaks mingi odavama mobla lepingu kah. Hetkel läheb ligi 150.- kuus. Lauatelefoni pealt ma kokku ei kavatse hoida. Kui me vanemate juurde väga tihti ei sõida siis olgu vähemalt see luksus et saan nendega rääkida. Olgugi et selle maksab mees kinni, aga noh, tema vanemate juures käimisele kulub meil nagunii rohkem raha kuus, kui mul telefoni peale(A)

08 november 2010

Aasta vahetus

Järjekordne sünnipäev muudeti taas ühtäkki täiesti tähtsusetuks. See isegi ei üllatanud mind väga. aga salamisi sisimas lootsin, et ka mina olen tähtis. Ei olnud.
Kurtmisest pole kasu, kui Sind ei kuulata. Ka rääkimisest pole kasu kui Sind ei kuulata. Samuti pole kasu peaga vastu seina jooksmisest, kui Sind ei nähta. Ja tegelikult pole kasu ka nägemisest kui Sulle ei tulda appi.
Kahju kui olulise inimese silmad ja kõrvad on Su murele suletud. Iga katse oma seisukohta/muret selgitada on tühi vaev, sest Sa pole lihtsalt piisavalt oluline. Eks seda tuleb püüda mõista, sest veri pidi ju veest paksem olema. Aga seda ma ei mõista kui ka lapseheaolu ei peeta oluliseks, olgugi et oma veri.
Minule on aga mu laps oluline ja väga. Ja tema heaolu on mulle tähtis. Ja kui mu juttu ei kuulata siis tuleb üle minna tegudele.

18 oktoober 2010

Voodiharjutus

Olgu mainitud, et see on alles vooditreening mitte tissivõõrutus.
Nüüd kus olen oma enesekindluse tagasi saanud, otsustasin alustada asjaga nii nagu ise õigeks pidasin, mitte nagu targad raamatud soovitavad.
Eelmisel esmaspäeval otsustasin, et nüüd on aeg hakata Numpsikut oma voodisse magama harjutama. Hirm oli suur. Kogusin pikalt julgust. Lõpliku tõuke selleks andis asjaolu, et ma ei mahtunud enam oma voodisse ära, kuna poja magas risti üle voodi.
Alustasin mööbli liigutamisest. Tõstsin poja voodi meie voodi kõrvalt eemale. Kummut eest ja poja voodi asemele seina äärde. Mitte et see väga lihtne oleks olnud või, et ta nüüd meie voodist väga kaugel asuks. Aga parem ikka kui külg-külje vastas meie voodiga.
Voodi paigas, jäin ootama õhtut. Andsin Numpsikule rinda meie voodis nagu tavaliselt. Uinus nagu ikka. Tõstsin ta tema voodisse. Hoidsin hinge kinni. Magas edasi. Tund aega hiljem hakkas nutma. Tavaliselt (varem) pidin andma rinda meie voodis ja sinna ta siis edasiseks ööks ka jäi. Nüüd läksin voodi juurde, silitasin selga ja ümisesin meie une laulu. Vingus läbi une umbes viis minutit. Kui olin juba valmis käega lööma ja teda siiski enda kõrvale võtma, ta uinus.
Uuesti ärkas ta kui mees üheteist ajal koju tuli. Võtsin poja voodist välja, andsin rinda. Uinus süles. Tõstsin ta tema voodisse, korraks virises kuid uinus uuesti. Kõik läks tunduvalt libedamalt kui olin kartnud. Aega kulus selleks 10min.
Uuesti ärkas ta kella poole kolme ajal öösel. Siis kussutamine ei aidanud. Võtsin voodist välja andsin rinda ja magas edasi, kuni kella poole viieni. Andsin rinda, magas edasi. Kuniks poole seitsme ajal ta polnud enam nõus oma voodisse tagasi minema. Mina aga olin liiga väsinud et juba üles tulla. Tavaliselt olin ju öösel lapsele rinna suhu pistnud ja ise edasi maganud. Nüüd aga see 10 minutit toimetamist rikkus une ära ja uuesti uinuda oli raske. Nii siis pool seitse võtsin ta meie voodisse pistsin tissi suhu ja magasime kuni 9.20ni. Ta pole ammu (kui üldse kunagi) nii kaua maganud.
Seega läks esimene öö mööda tunduvalt paremini kui olin kartnud. Suuri lootusi edasisele ei pannud. Ja õigesti tegin. Järgmine öö nii hästi ei läinud. Iga tunni aja tagant ta nuttis ja pidin teda kussutama. Vahepeal olin juba valmis käega lööma ja vanaviisi jätkama. Tema meie voodis laiutamas. Kuidagi pidasin vastu ja hommikul kella 6 ajal kolis ta meie voodisse magama. Ärkasime poole üheksa ajal. Huh veel üks öö möödas.
Kolmas öö oli parem kui teine kuid mitte parem kui esimene. Samas ei saanud väga nuriseda kah. Neljas öö oli vist üks raskemaid. Kutt virises läbi une kella 3 st pea aegu kella 5ni. Ei aidanud ei tiss ega kussutamine. Selle virina saatel käisin vahepeal vetsus. Tagasi tulles kuulsin et mees teeb oma voodi poolepealt kusskusskuss... kuid pead ei tõstnud:) Lõpuks Numpsik siiski uinus. Kuid poole seitsme ajal kolis ära meie voodisse, või oleks õigem öelda, mina võtsin ta meie voodisse, et mitte veel tõusta:)
Ülejäänud ööd on sellised enam vähem. Mitte küll õhtust hommikuni unega(mida ma ka ei lootnud) kuid päris OK.
Sööb ta öö jooksul umbes 3-4 korda. Mis on igati hea tulemus 6-10 asemel:) .Mees magab endiselt rahulikult edasi kui laps öösel ärkab ja nutab. Ja nagu seadused ikka, kui kutt hakkab uinuma hakkab mees norskama:))))
Mis veel selle nädalaga on muutunud?
Kutt ei taha enam väga teist päeva und magada. Või lükkub see tal iseenesest nii õhtusse, et mina ei taha teda siis enam magama panna. No ei taha mina teda kell 7 v pool 8 magama lubada, kui kell 9 on nagunii uneaeg.
Eks ta vist hakkab vaikselt üle minema ühele päevaunele. Mis tähendab, et pean nihutama seda päeva une aega kella 11lt umbes kella 1 või 2le. Praeguseks olen saanud ta umbes kaheteistkümnele. Eks see raske saa olema, aga eks näis kuda läheb. Ikka üks mure korraga lahendada. Ikka üks päev korraga.
EDU MULLE !

Sain suureks:)

Täna mõtlesin pikalt järgi ja otsustasin, et egamul tegeld polegi vaja teada kes missuguse uue pildi netti riputab. Täna kustutasin oma Orkuti konto. Ja isegi kahju pole. Nüüd tuleb lihtsalt rohkem ajusi pingutada ja meenutada kuna kellel sünnipäev on. Ja egas igaühe sünnipäev peagi meeles olema:)

17 oktoober 2010

11. kuud

Eile sai poja 11 kuud vanaks. Vot nii kiirelt on aeg läinud. Vot nii kaua on ta meil juba olnud.
Eile oli üldse pika aja järel üks parimaid päevi. Meie oma väike pere veetis koos aega. Ei kedagi üleliigset. Lihtsalt meie.
Käisime väljas söömas ja poes emmele riideid ostmas:). Ja siis tagasi koju. Olgugi et algul oli mõte ka SPAsse minna...aga minu laiskuse tõttu jäi see asjaajamine katki. Ja olgem ausad ma ei kahetse kah.

Homme ehk kirjutan sellest kuda ma pojale vooditreeningut teen ja kuda see edeneb. Täna pole enam aega, sest poja tegi just silmad lahti ja tahab emme tähelepanu.:)

16 oktoober 2010

6 aastat

Head uut aastat!

14 oktoober 2010

kuidas leida rahu

...mitmeid-mitmeid kuid kestnud stress hakkab end vaikselt kokku pakkima ja omale uut kodu otsima. Juba pikka aega tundsin, et olen emana läbipõrunud. Seda tunnet süvendasid muidugi ka sellised lause jupid teistelt nagu...
"oi ikka sööb veel tissi?!?" ,
"Oi ikka magab veel sul kaisus?",
"Ta on Sul/Teil ikka jube vingats"
,
"mis? Sa ei käigi taga 2x päevas väljas?",
"miks Sa nii teed?"
"miks Sa naa teed?"
jnejne
See kõik tegi asja minu jaoks ainult hullemaks. Mitmeid kuid püüdsin suruda Numpsikut rütmi, mida kõik arvasid et on kõige parem MINU lapsele. Nüüdseks olen jõudnud arusaamale, et see kõik oleks mu jaoks lihtsam olnud, kui poleks neid kõiki"tarku" kuulanud.
Ja mis siis et ta on tissilaps, ja mis siis et ta magas mul kaisus. Ju siis ongi tema jaoks nii kõige parem. Olen ju mina ta ema ja tunnetan kõige paremini mis talle sobib ja mis mitte. Ja alles nüüd on jõudnud kätte aeg, kui hakkan teda tema voodisse harjutama.
Ja mis siis, et ma ei käi temaga iga päev 2x väljas. Ja pole ta nii vingats midagi, ta lihtsalt tahab et temaga tegeldaks. Ja mis siis kui vingub maale sõites. Endal ju ka kolm tundi autos istumisest tagumik kange.
Ja nüüd kus ma sellest lõpuks aru olen saanud ja juurde saanud kindlust, et MINA olengi kõige parem ema oma lapsele, olen saanud tagasi oma meelerahu.
Ja mingu need sugulased ja muidu targutajad kuupeale. Sest mina olengi see kõige targem.

Siinkohal tänud minu väga ammusele sõbrantsile, kes mulle nii öelda mu eneseekindluse tagasi andis, ilma et oleks tulnud õpetama.
s:
vot, nii ta on igal ühel omad teooriad, aga lõpuks tuleb ikka vaadata, mis on sinu ja sinu lapse jaoks kõige sobivam
proovid katsetad
s: kui nüüd ei õnnestu siis kuu ajapärast proovid jälle
nad ju muutuvad nii ruttu
s: kui mul ainult V oli, siis olid mul kindlad arusaamad ja ma arvasin, et nii nagu on V peab olema ka kõigi teistega aga R on mind selles ümber veennud


s: mõtled küll, et vot mina teen ikka nii ja nii, aga siis on kõigil paha
tuleb teha nii nagu lastele sobib ja siis on kõigil hea

Vot nii lihtne ongi:)

Nädal tagasi ajas ennast välja ka Numpsiku kuues hammas. :)

Jääme ootama järgmiseid

27 september 2010

taas

... rinnapõletik või mis iganes see on, igatahes on hullult valus ja puutuda ei saa, ainukest leevendust pakub see kui poja piima sööb.
Umbes juba ma ei teagi kui mitme kümmnes kord. No igaljuhul on mul see nõme asi nüüd iga nädalavahetuse külaline:(

22 september 2010

Unistused

Unistustega on see lugu, et mõned neist kipuvadki jääma unistusteks.

21 september 2010

geenid

Kohe näha, et minu geenid. Sättisin poja riidesse, et õue minna. ja vaid hetkeks panin ta põrandale, et omale papud jalga panna. Kutt tegi 2 sammu ja komistas,ei millegi taha ja pots ninuli maas, mokk lõhki nagu jänesel. Täpselt nagu taemme väiksena lasteaias. nagu õue minek oli, nii ma kuhugi komistasin ja ennast kuskilt katki tegin.

Geenid:)

Numpsiku strateegilised mõõdud vol....

Mul meenus äsja, et vahepeal on jäänud poja mõõdud märkimata. Teen seda siis tagasiulatuvalt.

21.05.2010
Pikkus 71cm
Kaal 8230 g
PÜ 45,5cm

14.07.2010
Pikkus 74cm
Kaal 8700g
PÜ 46,5cm
(suus 2 hammast 4 tuleku valmis)(1 neljast tuli tuli suhu 3 päeva hiljem e. 17.07.2010. ja see haigus mis vahepeal juulis oli, kuulub 3päeva palaviku alla.)

17.09.2010 (10kuune)
Pikkus 75cm
Kaal 9580g
PÜ 48cm
(suus 5 hammast ja mitu tuleku valmis)(metsa käigu kõik need kes, ütlevad et mu poja on paksuke ja olen ta ülesöötnud, see väike punu käib asja juurde)